portugali
Língua portuguesa
Língua portuguesa
~ 220 miljonit
Brasiilia (185 miljonit), Portugal/Assoorid/Madeira (11 miljonit), Angola (60 000), Mosambiik (30 000), Cape Verde (25 000), Ida-Timor, Ekvatoriaal-Guinea, Guinea-Bissau, São Tomé ja Príncipe, Macau, Euroopa Liit
Paraguay (750 000), Lõuna-Aafrika (617 000), Uruguay (28 000), Goa (250 000)
Prantsusmaa (750 000), USA (365 000), Kanada, Šveits, Belgia, Saksamaa (igas umbes 80 000), Luksemburg (50 000), Venezuela
Portugali keel levis Pürenee poolsaare nurgast selle mereimpeeriumi laevadel kaugele. Oma teel Kaug-Ida rikkuste poole lõid portugali meremehed kaubanduskantse Aafrika, India (Goa), Hiina (Macao) rannikul ning strateegiliselt tähtsatel laevasõiduteedel (Cabo Verde, Ida-Timor). Igal reisil hukkus 90% meremeestest ja seega ei toimunud suurt rahvastiku liikumist. Lähemas ümbruskonnas asustas Portugal Assoorid ja Madeira, kus kõneldakse nüüd omaenda dialekti Saared olid edasise invasiooni oluline sillapea. Portugali ekspansiooni tõeline meistriteos oli aga Brasiilia. Brasiilia sai indiaanlaste, Portugali ja - tänu jõhkrale ja suuremastaabilisele orjakaubandusele - Aafrika geenide sulatusahjuks. Ajapikku hävitasid portugali keel, Euroopa tõved ja orjalaevad tuhandeid indiaanlaste keeli, ainsaks tõsiseltvõetavaks võistlejaks tupi keelel põhinev keel Lingua Geral, mida Amasoonia piirkonnas kasutati laialdaselt mitu sajandit. Tänapäeval on valdav enamik portugali keele kõnelejaid brasiillased, ja kus kuningliku dekreediga olid kord keelatud trükikojad, on nüüd seebiooperid telenovela kultuurivoo Portugali ja ta endise asumaa vahel teistpidi pööranud.
Migratsiooniperiood
Läänegootide mõju
Mauride sissetung
Araabia mõju
Sõltumatu Portugal
Luulekeel
Rekonkista lõpp
Esimene portugalikeelne ülikool
Madeira
Assoori saared
Calcutta, India
Cabrali ekspeditsioon: Brasiilia
Goa (India)
Macao (Hiina)
Liit Hispaaniaga
Pombali reformide periood
Napoleoni sissetung, kuningliku õukonna asumine Brasiiliasse
Brasiilia iseseisvus
Dekoloniseerimissõjad Aafrikas, miljonite portugallaste väljaränne
Kronoloogiline Edela-Euroopa keelelist arengut esitav kaart
Allikas: Wikimedia Commons
Nagu teisedki romaani keeled, on portugali keel oma arengu käigus ühistest ladina juurtest alates allunud paljudele süstemaatilistele häälikumuutustele. Kuigi sõnavara poolest kõige lähedasem hispaania keelele, on portugali keel vokaalide tõttu sarnasem itaalia ja katalaani keelega. Keeles on alles ladina keele vokaalid, samas hispaania ja prantsuse keel on asendanud need diftongidega.
Portugali keel kasutab tavapärast ladina tähestikku, ent sinna kuulub ç ja vokaalidel võivad olla rõhumärgid. Need ei tähista üksnes rõhku, vaid neil on foneetiline väärtus.
Portugali keele ortograafia on üsna reeglipärane ja enamasti võib kirjutatud sõna järgi taibata ta hääldust. Keelel on kõrge vokaalide ja konsonantide suhe, see joon torkab eriti silma Brasiilia portugali keele juures, mis on allutanud end jambilis-süllaabilisele rütmile lausa sel määral, et toob kõnekeeles konsonantide ritta sisse lisavokaale, näiteks pi-si-co-lo-gi-a psicologia (psühholoogia) asemel. Portugalis teiselt poolt on vokaalid nõrgenenud määrani, et tulemus kõlab Brasiilia kõrvale ebaselge konsonantide segapudruna, näiteks Frnandpssoa Fer-nan-do Pe-sso-a (kuulus poeet) asemel. Pole vaja öeldagi, et rütmilisem brasiilia variant on soodustanud elavat tantsukultuuri, samas kui kurblik ja melanhoolsevõitu portugali variant fado paneb su pigem nutma kui tantsima.
Meessugu | Naissugu | |
---|---|---|
must hobune | ümmargune laud | |
Ainsus | o cavalo preto | a mesa redonda |
Mitmus | os cavalos pretos | as mesas redondas |
Portugali keeles on kolm reeglipärast pöördkonda (-ar, -er ja -ir), näiteks falar (rääkima), comer (sööma) ja dormir (magama), samuti mitukümmend ebaregulaarset verbi või tegusõnade gruppi. Pool-ebaregulaarne joon on vokaalivaheldus juurt rõhutava ja lõpurõhulise vormi vahel ning "tumeda" (a/o) ja "heleda" (e/i) vokaallõpu vahel.
Rõhk sõnajuurel | Rõhk sõna lõpus | |
---|---|---|
dormir
magama
|
durmo
mina magan
|
dormimos
meie magame
|
Lõpeb tagavokaaliga | Lõpeb eesvokaaliga | |
---|---|---|
consentir
nõustuma
|
consinto
mina nõustun
|
consente
tema nõustub
|
comer
sööma
|
Ainsus | Mitmus | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
1. isik | 2. isik | 3. isik | 1. isik | 2. isik | 3. isik | |
Kindel kõneviis | ||||||
Olevik | como | comes | come | comemos | comeis | comem |
Imperfekt | comia | comias | comia | comíamos | comíeis | comiam |
Preteeritum | comi | comeste | comeu | comemos | comestes | comeram |
Enneminevik | comera | comeras | comera | comêramos | comêreis | comeram |
Tulevik | comerei | comerás | comerá | comeremos | comereis | comerão |
Konjunktiiv | ||||||
Olevik | coma | comas | coma | comamos | comais | comam |
Imperfekt | comesse | comesses | comesse | comêssemos | comêsseis | comessem |
Tulevik | comer | comeres | comer | comermos | comerdes | comerem |
- | ||||||
Konditsionaal | comeria | comerias | comeria | comeríamos | comeríeis | comeriam |
Imperatiiv | come | (coma) | (comamos) | comei | (comam) | |
Isikuline infinitiiv | comer | comeres | comer | comermos | comerdes | comerem |
Lisaks saab abitegusõnaga ter (omama) moodustada järgmisi liitaegu, näited ainsuse 1. isiku kohta:
Kindel kõneviis | Konjunktiiv | |
---|---|---|
Liittäisminevik | tenho comido | tenha comido |
Liitenneminevik | tinha comido | tivesse comido |
Täistulevik | terei comido | tiver comido |
Liitkonditsionaal | teria comido | - |
Portugali keel ei soosi liitsõnu ja lubab üksnes prefikseid (näiteks hiper- "hüper") ja sufikseid (näiteks -ização "-mine" (ingl "-ization"), aga mitte sõnajuurte liitmist. Seetõttu on portugali keeles pikimad sõnad kreeka või ladina päritolu teaduslikud terminid (keemia, meditsiin, sotsioloogia).
Üle 500 aasta pikkusest islami valitsemisajast ja reconquista´st on palju araabia sõnu, mis on sügavalt Euroopa portugali keelde juurdunud. Tihti tunneb need sõnad ära alguse 'al-' järgi (araabia keele artikkel).
Portugali keeles puudusid Brasiilia looduse kirjeldamiseks sõnad ja indiaani keeltest laenati kümneid tuhandeid looma-, taime- ja kohanimesid, eelkõige Tupí ja selle jesuiitlikule standardile vastav versioon Lingua Geral.
Angola orjade toit ja religioon on saanud Brasiilia hinge lahutamatuks osaks, luues selliseid kultuuriikoone nagu feijoada (oahautis) ja exu (spiritistlik deemon).
Portugali kirjakeelel on ainult kaks standardit, mida õpetatakse, euroopa (Lusitaania) ja brasiilia portugali keel. Nende vahet võib võrrelda selle ortograafilise-sõnavaralise erinevusega, mis on briti ja ameerika inglise keele vahel, aga on ka mõningaid grammatilisi erinevusi. Aktsentide ja sõnavara mõttes on aga portugali kõnekeele murdemaastik väga mitmekesine. Portugalis ja tema saartel on 10 murret. Portugali dialektidest Hispaanias on peamine galeegi ja seda peetakse vahel poliitilistel põhjustel eraldi keeleks. Brasiilias leidub murretes palju indiaani ja aafrika keelte sõnavara, samuti teiste Euroopa immigrantide keelte jälgi. Endise impeeriumi igas nurgas on portugali dialektid alles. Portugali keele eluspüsimist Angolas ja Mosambiigis toetab murretele kahjulik tugev standardiseerimine. Viimaks on palju elusolevaid kreoolkeeli, mis ei ole murded, vaid portugali kaubanduspidžinist arenenud keeled: Kabuverdiano (Cape Verde), Forro (São Tomé ja Principe) ja Papiamento (Hollandi Kariibi mere ABC saared).
Mandri-Portugali murrete kaart teiste romaani keeltega
Allikas: Wikimedia Commons