Ajalugu

Malta ametlikud keeled on malta ja inglise keel, kuigi rahvuskeel on malta keel. Enamik maltalasi räägib inglise keelt, kuid igapäevaelus kasutavad nad enam malta keelt. Malta keele ajalugu peegeldab selle saare ajalugu. Tõenäoliselt algas keel puunia keelest, kuid sattus hiljem tugeva araabia keele mõju alla, kui araablased vallutasid Malta aastal 870. Hiljem võttis malta keel omaks mitme teise keele elemente. Keel säilitas semiidi struktuuri, kuid et oli vaja uusi sõnu, mis kirjeldaks sotsiaal-ja ärivaldkonda, laenati sõnu Euroopa keeltest - prantsuse, itaalia, hispaania ja inglise keelest. Sajandeid oli malta keel suuline keel. Alles 20. sajandi algupoolel sai see kirjakeeleks ja võeti kasutusele lääne tähestik, hakates seda eelistama araabia omale. Tänapäeval on malta keel täieõiguslik keel omakeelse kirjandusega.

Murded

Malta (ja lähedalasuva saare Gozo) murrete mõiste on kitsuke. Linnade kaupa võib siiski leida kindlaid erinevusi, näiteks võib ühes kuulda immorru (lähme) ja teises sedasama immurru - O on muutunud U-ks. Ka Q muutub K-ks: Qormi (linna nimi) kuuldakse ühes kohas Q-ga, teises K-ga - Q on muutunud K-ks.

Grammatika

Artikkel on l-, millest võib saada il-. Näiteks: l-isbaħ (kõige ilusam), il-bir (kõige parem). Kindlate konsonantide ees võidakse I assimileerida, seega me ei ütle il-dar, vaid id-dar; il-nar (tuli) muutub: in-nar.

Üks malta keele iseloomulikke jooni on araabia keelest päritud verbide kolme konsonandi süsteem, näiteks kiser (ta murdis). Selle verbi kolm konsonanti on k, s, r. Ükskõik mis vormis jäävad need kolm konsonanti samas järjekorras alles, näiteks ksirna (me murdsime). On mitmesuguseid verbitüüpe: tugev, nõrk, mittetäielik, õõnes, topelt.

Malta keele verbisüsteem on hõlmanud romaani tegusõnad ning lisanud neile malta sufiksid ja prefiksid, näiteks iddeċidejna ("me otsustasime") ← (i)ddeċieda ("otsustama"), romaani tegusõna + -ejna, malta keele esimese isiku mitmuse perfekti tunnus.

Mitmust on erinevat tüüpi: ġlekk (kleit) – ġlekkijiet (kleidid); kuid: kelb (koer) - klieb (koerad). Romaani päritolu sõnadel on enamasti kaht tüüpi mitmus: lisatakse -i või -jiet. Näiteks, lingwa (keel) - lingwi (keeled), Sitsiilia lingua, lingui; pjanu (klaver) - pjanijiet. Inglise päritolu sõnade mitmuse tunnus on kas "-s" või "-jiet", näiteks, friġġ, friġis sõnast külmkapp. Mõnele sõnale saab mitmuse moodustamiseks lisada mõlemad sufiksid. Mõningatele inglise keelest laenatud sõnadele saab lisada mõlemad sufiksid, näiteks brikksa ingliskeelsest sõnast tellis, sellele kohaldub nii kollektiivne vorm brikks kui ka mitmuse vorm brikksiet.