bulgaaria
Български език
Български език
ligi seitse miljonit Bulgaarias, 10-12 miljonit kõnelejat üle maailma
Bulgaaria, Mount Athos (Kreeka), EL
Rumeenia (Banati variant), Serbia, Slovakkia, Ukraina, Ungari
Austraalia, Albaania, Kanada, USA, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Türgi, Suurbritannia, Moldova, väljarändajate kogukonnad üle maailma
Vana bulgaaria keel aitas kaasa kirjaoskuse levikule kõigis slaavi maades. Keele esimese kirjaliku versiooni lõid Constantinus-Cirilus ja Methodius 9. sajandil ja hiljem kasutati seda kirjandusliku keelena kogu slaavi keeli rääkivas maailmas.
Eelajalooline: slaavi migratsiooni idapoolsetesse Balkanimaadesse ja püha Cyrillose ja Methodiuse Suur-Moraavia missiooni vahepeal
Vana bulgaaria keel
keskbulgaaria keel
Tänapäevane bulgaaria keel
886. aastal viis Bulgaaria impeerium sisse glagoolitsa, seda tähestikku olid soovitanud pühakud Cyril ja Methodius 850. aastatel.
Glagoolitsa asendati järgmistel sajanditel järk-järgult kirillitsaga, mis kujunes välja 10. sajandi algul. 19. saj alguses ja keskpaigas oli kasutusel mitu kirillitsat, mille tähtede arv varieerus 28-st 44-ni. 1870. aastatel saavutas ülekaalu tähestik 32 tähega. Seda tähestikku kasutati 1945. aasta õigekirjareformini, mil tähed Ѣ, ѣ ja Ѫ, ѫ eemaldati, vähendades tähtede arvu 30ni. Bulgaaria vastuvõtmisega Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2007 sai kirillitsast Euroopa Liidu kolmas ametlik tähestik.
Bulgaaria keeles on sõnarõhk dünaamiline ja selgesti eristuv:
Bulgaaria keeles on kaks arvu - ainsus ja mitmus. Põhiarvude ja seotud sõnade nagu няколко (mitu) kõrval on meessoost nimisõnadel spetsiaalne loendamisvorm lõpuga –а/–я, mis on pärit protoslaavi kaksusest: два/три стола (kaks/kolm tooli) versus тези столове (need toolid).
Bulgaaria keeles on kolm grammatilist sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Nimisõna sugu saab üldiselt järeldada selle lõpust. Konsonandiga lõppevad nimisõnad on tavaliselt meessoost, –а/–я lõpuga naissoost ja nimisõnad, mille lõpp on –е, –о, on peaaegu alati kesksoost.
Käänded eksisteerivad üksnes isiklike asesõnade puhul nominatiivis, akusatiivis ja daativis. Käändelõpp on säilinud meessoost isikulise küsiva asesõna puhul кой ("who" nagu formaalses inglise keeles, "whom") ja paljudes fraseoloogilistes väljendites. Vokatiivivorme kasutatakse endiselt, kuigi on kalduvus neid paljudes pärisnimedes vältida.
Definiitsust väljendab definiitne artikkel nimisõna lõpus. Adjektiivi-nimisõna fraasis võtab määrava artikli lõpu üksnes adjektiiv. On neli ainsuse määravat artiklit. Konsonandiga lõppevate meessoost nimisõnade puhul kasutatakse –ът/–ят, kui nad on grammatilised subjektid, mujal –а/–я. Konsonandiga lõppevate naissoost nimisõnade puhul, samuti nimisõnade korral, mille lõpp on –а/–я (enamik neist on naissoost), kasutatakse –та. Nimisõnade puhul, mille lõpp on –е/–о, kasutatakse –то.
Mitmuse määrav artikkel on nimisõnade puhul –те, välja arvatud sõnad, mille mitmuse lõpp on –а/–я; sel juhul on artikkel –тa.
Verbid on bulgaaria keele grammatika keerulisim osa, eriti kui võrrelda teiste slaavi keeltega. Nad pöörduvad vastavalt isikule, arvule ja mõnikord soole. Neil on ka leksikaalne aspekt (lõpetatud ja lõpetamata tegevus), tegumood, üheksa aega, kolm kõneviisi, neli modaalverbi ja kuus mittefiniitset verbivormi. Verbi subjekti saab järeldada pöördelõpust, seega jäetakse alus sageli välja. Et tänapäeva bulgaaria keeles ei ole infinitiivi, on verbi põhivorm lihtoleviku esimese isiku vorm ainsuses.
Eksisteerib ligi 70 murret (40 Bulgaarias ja umbes 30 teistes riikides), mis jagunevad kahte peamisse rühma (ida- ja läänemurre), neis kasutatakse erinevalt üldslaavi vokaali jätti (Ѣ).
Läänemurretes ("kõva hääldus") hääldatakse endist jätti igas positsioonis "e", näiteks млеко (mlekò) – piim, хлеб (hleb) – leib.
Idamurretes ("pehme hääldus") vaheldub endine jätt "ya" ja "e" vahel: seda hääldatakse "ya" rõhulises positsioonis, kui järgmine silp ei sisalda eesvokaali (e või i) – näiteks мляко (mlyàko), хляб (hlyab), ja "e" mujal – näiteks млекар (mlekàr) – piimamees, хлебар (hlebàr) – pagar.