bulgaaria

Български език

Emakeelena kõnelejate arv

ligi seitse miljonit Bulgaarias, 10-12 miljonit kõnelejat üle maailma

Ametlik keel

Bulgaaria, Mount Athos (Kreeka), EL

Vähemuskeel

Rumeenia (Banati variant), Serbia, Slovakkia, Ukraina, Ungari

Diasporaa

Austraalia, Albaania, Kanada, USA, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Türgi, Suurbritannia, Moldova, väljarändajate kogukonnad üle maailma

Tähestik
kirillitsa, 30 tähte

Grammatilised käänded
0

Keelekood
bg, bul

Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO

Keelkond
indoeuroopa; baltislaavi; slaavi; lõunaslaavi

Murrete arv
umbes 70 murret, mis jagunevad kahte peamisse rühma (ida- ja läänerühm)

Pikim sõna

Непротивоконституционствувателствувайте

Ärge tehke midagi konstitutsioonivastast!

39 tähte (seda sõna pole ametlikes sõnaraamatutes)

Imelik sõna või lause

За миг бях в чужд, скърцащ плюшен фотьойл.

Hetkeks olin imelikus. kriiksuvas plüüstugitoolis.

33-täheline pangramm - lause, milles kasutatakse iga tähestikus leiduvat tähte vähemalt korra

Нина рита тиранин.

Nina lööb türanni.

15-täheline palindroom - fraas, mis on üks ja sama nii õiget- kui ka tagurpidi lugedes

Ajalugu

Vana bulgaaria keel aitas kaasa kirjaoskuse levikule kõigis slaavi maades. Keele esimese kirjaliku versiooni lõid Constantinus-Cirilus ja Methodius 9. sajandil ja hiljem kasutati seda kirjandusliku keelena kogu slaavi keeli rääkivas maailmas.

< 860

Eelajalooline: slaavi migratsiooni idapoolsetesse Balkanimaadesse ja püha Cyrillose ja Methodiuse Suur-Moraavia missiooni vahepeal
9.-11. sajand

Vana bulgaaria keel
12.-15. sajand

keskbulgaaria keel
alates 16. sajandist

Tänapäevane bulgaaria keel

Kirjasüsteem ja hääldus

886. aastal viis Bulgaaria impeerium sisse glagoolitsa, seda tähestikku olid soovitanud pühakud Cyril ja Methodius 850. aastatel.

Glagoolitsa asendati järgmistel sajanditel järk-järgult kirillitsaga, mis kujunes välja 10. sajandi algul. 19. saj alguses ja keskpaigas oli kasutusel mitu kirillitsat, mille tähtede arv varieerus 28-st 44-ni. 1870. aastatel saavutas ülekaalu tähestik 32 tähega. Seda tähestikku kasutati 1945. aasta õigekirjareformini, mil tähed Ѣ, ѣ ja Ѫ, ѫ eemaldati, vähendades tähtede arvu 30ni. Bulgaaria vastuvõtmisega Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2007 sai kirillitsast Euroopa Liidu kolmas ametlik tähestik.

Bulgaaria keeles on sõnarõhk dünaamiline ja selgesti eristuv:

въ̀лна
vill
вълна̀
laine
пáри
aur
парѝ
raha

Grammatika

Bulgaaria keeles on kaks arvu - ainsus ja mitmus. Põhiarvude ja seotud sõnade nagu няколко (mitu) kõrval on meessoost nimisõnadel spetsiaalne loendamisvorm lõpuga –а/–я, mis on pärit protoslaavi kaksusest: два/три стола (kaks/kolm tooli) versus тези столове (need toolid).

Bulgaaria keeles on kolm grammatilist sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Nimisõna sugu saab üldiselt järeldada selle lõpust. Konsonandiga lõppevad nimisõnad on tavaliselt meessoost, –а/–я lõpuga naissoost ja nimisõnad, mille lõpp on –е, –о, on peaaegu alati kesksoost.

Käänded eksisteerivad üksnes isiklike asesõnade puhul nominatiivis, akusatiivis ja daativis. Käändelõpp on säilinud meessoost isikulise küsiva asesõna puhul кой ("who" nagu formaalses inglise keeles, "whom") ja paljudes fraseoloogilistes väljendites. Vokatiivivorme kasutatakse endiselt, kuigi on kalduvus neid paljudes pärisnimedes vältida.

Definiitsust väljendab definiitne artikkel nimisõna lõpus. Adjektiivi-nimisõna fraasis võtab määrava artikli lõpu üksnes adjektiiv. On neli ainsuse määravat artiklit. Konsonandiga lõppevate meessoost nimisõnade puhul kasutatakse –ът/–ят, kui nad on grammatilised subjektid, mujal –а/–я. Konsonandiga lõppevate naissoost nimisõnade puhul, samuti nimisõnade korral, mille lõpp on –а/–я (enamik neist on naissoost), kasutatakse –та. Nimisõnade puhul, mille lõpp on –е/–о, kasutatakse –то.

Mitmuse määrav artikkel on nimisõnade puhul –те, välja arvatud sõnad, mille mitmuse lõpp on –а/–я; sel juhul on artikkel –тa.

Verbid on bulgaaria keele grammatika keerulisim osa, eriti kui võrrelda teiste slaavi keeltega. Nad pöörduvad vastavalt isikule, arvule ja mõnikord soole. Neil on ka leksikaalne aspekt (lõpetatud ja lõpetamata tegevus), tegumood, üheksa aega, kolm kõneviisi, neli modaalverbi ja kuus mittefiniitset verbivormi. Verbi subjekti saab järeldada pöördelõpust, seega jäetakse alus sageli välja. Et tänapäeva bulgaaria keeles ei ole infinitiivi, on verbi põhivorm lihtoleviku esimese isiku vorm ainsuses.

Murded

Eksisteerib ligi 70 murret (40 Bulgaarias ja umbes 30 teistes riikides), mis jagunevad kahte peamisse rühma (ida- ja läänemurre), neis kasutatakse erinevalt üldslaavi vokaali jätti (Ѣ).

Läänemurretes ("kõva hääldus") hääldatakse endist jätti igas positsioonis "e", näiteks млеко (mlekò) – piim, хлеб (hleb) – leib.

Idamurretes ("pehme hääldus") vaheldub endine jätt "ya" ja "e" vahel: seda hääldatakse "ya" rõhulises positsioonis, kui järgmine silp ei sisalda eesvokaali (e või i) – näiteks мляко (mlyàko), хляб (hlyab), ja "e" mujal – näiteks млекар (mlekàr) – piimamees, хлебар (hlebàr) – pagar.

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Видяла жабата, че подковават вола, и тя вдигнала крак. Konn nägi, kuidas härga rautati, ja tõstis ka enda koivad üles. Püüa käituda nagu endast palju suurem ja naeruväärista ennast selle pärast.

Lingvopeedia