rootsi
Svenska
Emakeelena kõnelejate arv
9 miljonit
Ametlik keel
Rootsi, Soome, EL, Põhjamaade Nõukogu
Diasporaa
USA, Suurbritannia, Kanada, Eesti, Argentina, Brasiilia
Tähestik
29 (26 ladina tähte + å, ä, ö)
29 (26 ladina tähte + å, ä, ö)
Grammatilised käänded
0
0
Keelekood
sv, swe
sv, swe
Keeletüpoloogia
keskmiselt flekteeriv , liitsõnamoodustus , SVO
keskmiselt flekteeriv , liitsõnamoodustus , SVO
Keelkond
indoeuroopa keelkonna põhjagermaani keelte skandinaavia idarühm
indoeuroopa keelkonna põhjagermaani keelte skandinaavia idarühm
Murrete arv
6 peamist murderühma: Norrland, Soome, Svealand, Gotland, Götaland, Lõuna-Rootsi (Skåne)
6 peamist murderühma: Norrland, Soome, Svealand, Gotland, Götaland, Lõuna-Rootsi (Skåne)
Pikim sõna
ursprungsbefolkningsorganisationerna
põlisrahvaste organisatsioonid
Imelik sõna või lause
Sju skönsjungande sjuksköterskor skötte sjuttiosju sjösjuka sjömän på skeppet.
Seitse kaunilt laulvat halastajaõde hoolitses seitsmekümne seitsme merehaige meremehe eest laeval nimega Shanghai (keeleväänaja)
Sissejuhatus
Skandinaavia keelte vahel puuduvad kindlad murdepiirid ja taani, rootsi ning bokmål-norra keele erinevused on nii tühised, et vähese praktika ja püsivusega saab neist kõigist aru, eriti kui näha kirjapilti. Sellepärast räägivad erinevast rahvusest skandinaavlased üksteisega pigem omaenda keeles kui kasutavad ühist lingua franca´t. Nii võttes on rootsi keel nagu sild soome ja teiste skandinaavia keelte vahel, kuna tal on Soomes ametlik vähemuskeele staatus. Hoolimata ajaloolis-kultuurilistest sidemetest eelistab enamik soomlasi tänapäeval siiski inglise keelt rootsi keelele, isegi oma põhjala naabritega rääkides.
Ajalugu
-
1.-7. sajand
muinaspõhja keel
(Vanem futhark) -
8.-12. sajand
Vana (ida) norra keel
(Uuem futhark) -
13.-15. sajand
Vana rootsi keel
(Ladina tähestik) -
1335
Orjatöö ja pärisorjus kaotatakse
-
1520
Stockholmi veresaun
-
16.-20. sajand
Tänapäevane rootsi keel
(Nusvenska) -
1618 - 1648
Kolmekümneaastane sõda
-
1700 - 1721
Suur Põhjasõda
-
1850 - 1910
miljon emigranti USA-sse
-
1906 - 1917
Õigekeelsusreform 1906, Soome iseseisvus 1917
Kirjasüsteem ja hääldus
Alates ulatuslikust õigekeelsusreformist 1906. aastal on rootsi kirjasüsteem küllaltki foneetiline, nii et lastel on kergem lugema õppida ja välismaalastel raskem rahvusvahelisi sõnu ära tunda, näiteks pjäs (prantsuse keeles pièce, 'kaust', 'brošüür'). 26 tavalise ladina tähe kõrval kasutatakse tänapäeva rootsi keeles kolme tüüpilist skandinaavia tähte: 'å' - 'a' variant, ning täpitähti 'ä' ja 'ö'.
- a
- å
- ä
- b
- c
- d
- e
- f
- g
- h
- i
- j
- k
- l
- m
- n
- o
- ö
- p
- q
- r
- s
- t
- u
- v
- w
- x
- y
- z
Muinasskandinaavia ja vanapõhja keelt kirjutati ruunikirjas (vastavalt vanemas ja uuemas futharki tähestikus).
| Vanem futhark | Uuem futhark | Ladina kiri | RFT |
|---|---|---|---|
| ᚠ | ᚠ | f | /f/ |
| ᚢ | ᚢ | u | /u(ː)/ |
| ᚦ | ᚦ | þ | /θ/, /ð/ |
| ᚨ | ᚨ | a | /a(ː)/ |
| ᚱ | ᚱ | r | /r/ |
| ᚲ | ᚴ | k | /k/ |
| ᚷ | - | g | /ɡ/ |
| ᚹ | - | w | /w/ |
| ᚺ ᚻ | ᚼ | h | /h/ |
| ᚾ | ᚾ | n | /n/ |
| ᛁ | ᛁ | i | /i(ː)/ |
| ᛃ | - | j | /j/ |
| ᛇ | ᛅ | ï / æ | /æː/ |
| ᛈ | - | p | /p/ |
| ᛉ | - | z | /z/ |
| ᛊ | ᛋ | s | /s/ |
| ᛏ | ᛏ | t | /t/ |
| ᛒ | ᛒ | b | /b/ |
| ᛖ | - | e | /e(ː)/ |
| ᛗ | ᛗ | m | /m/ |
| ᛚ | ᛚ | l | /l/ |
| ᛜ ᛝ | - | ŋ | /ŋ/ |
| ᛟ | - | o | /o(ː)/ |
| ᛞ | - | d | /d/ |
| - | ᛦ | R | /R/ |
Grammatika
Rootsi keeles on kaks grammatilist sugu, üldine ja kesksugu. Nii nagu inglise keeles, on ka rootsi keeles kadunud kõik käändelõpud peale genitiivi s-i, mida tänapäeval vaadeldakse kohati pigem kui possessiivsuse tähistajat, mitte kui käändelõppu. Ka rootsi keele tegusõnad ei märgi isikut ega arvu. Muutelõpud on alles soo (omadussõnad) ja arvu puhul (nimisõnad ja omadussõnad), ja enkliitiline määrav artikkel muudab nimisõnasse puutuva keerulisemaks:
| Umbmäärane ainsus | Määrav ainsus | Umbmäärane mitmus | Määrav mitmus | |
|---|---|---|---|---|
| Üldsugu, -a |
flicka
tüdruk |
flickan | flickor | flickorna |
| Üldsugu, muu |
stol
tool |
stolen | stolar | stolarna |
|
växt
taim |
växten | växter | växterna | |
| Kesksugu, lõppeb vokaaliga |
äpple
õun |
äpplet | äpplen | äpplena |
| Kesksugu, konsonandiga |
barn
laps |
barnet | barn | barnen |
| ebaregulaarne |
man
inimene |
mannen | män | männen |
Rootsi keeles märgitakse muutelõppudega ainult 2 aega: olevikku (-r) ja minevikku (-de/-te regulaarsete verbide puhul). Ma-tegevusnime spetsiaalset vormi (-it) kasutatakse abitegusõnaga ha, et luua täisminevik, mis on seotud rääkimise hetkega: han har tagit det (ta on selle võtnud). Tulevikku väljendatakse abitegusõnaga ska pluss infinitiiv: han ska arbeta (ta hakkab tööle).
Normaalne sõnajärg on rootsi keeles alus-öeldis-sihitis. Süntaktiliste gruppide sees paigutatakse kerge materjal (artiklid, determinandid, adjektiivid, adverbid) vasakule, raske materjal (osalaused ja eessõnalised fraasid) paremale.
Sõnamoodustus ja sõnavara
Rootsi keel saab luua sõnu liitsõnu moodustades, näiteks regionutvecklingssekretariatet (regionaalarengu sekretariaat), nii et teoreetiliselt on rootsi keele sõnavara piiramatu. Rootsi keelde on laenatud mõned sõnad, mis puudutavad peamiselt söögipoolist, mõni neist rohkem "söödav" (lingon(berry)), mõni vähem (surströmming), aga ka teaduslikke termineid, näiteks angström (kümnendik nanomeetrit) või tungsten (sõna-sõnalt "raske kivi"). Grammatiliselt põnev on nimisõnaafiks "-is", mida kasutatakse terminite loomiseks teistest nimisõnajuurtest: dagis (päev+is, lasteaed), kompis (semu), godis (hea+is, maiustused), postis (postiljon), kändis (hästituntud+is, kuulus isik) ja selle vastand doldis (varjatud+is).
Murded
Lahus keelelistest erinevustest, näitavad rootsi murrete piirid ühtlasi Rootsi kui impeeriumi ja tekkiva rahvusriigi ajalugu. Seega on soomerootslased (kaasa arvatud Ahvenamaa) ja eestirootslased rootsi asustuse ja võimu jäänuk Läänemere ümbruses, samas räägitakse lõuna rootsi keelt endistel Taani aladel ja see on säilitanud taani keele erijooni (näiteks konsonandivaheldus sõna sees p,t,k b,d,g-ks).
Allikas: Wikimedia Commons
Temaatilised sõnad
Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid
