vene
Русский язык
Русский язык
> 150 000 000
Vene Föderatsioon, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan
Ukraina, USA, Rumeenia
Usbekistan, Iisrael, Läti, Moldova, Türkmenistan, Saksamaa, Kanada, Brasiilia, Soome, Leedu, Prantsusmaa, Austraalia, Araabia Ühendemiraadid, Kuuba, Suurbritannia, Eesti, Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Norra
Vastavalt Euroopa Komisjoni andmetele räägib vene keelt 6% Euroopa Liidu rahvastikust (~ 30 miljonit inimest). See on kasutatavuselt Euroopa Liidus seitsmendal kohal ja kaheksandal kohal maailmas.
Vene keele verbid jaotatakse kaheks vastavalt aspektile. Imperfektiivsed verbid esindavad tegevust, mis kestab, perfektiivse aspektiga verbid aga lõpetatud tegevust. Esimestel on kolm aega (minevik, olevik ja tulevik), teistel aga ainult minevik ja tulevik, kuid olevik puudub.
Minevik | Olevik | Tulevik |
---|---|---|
Что делал?
Mida sa tegid?
Я писал письмо
Ma kirjutasin kirja. (Me ei tea, kas ta kirjutas selle valmis või mitte.)
|
Что делаю?
Mida ma teen?
Пишу
Ma kirjutan.
|
Что буду делать?
Mida ma hakkan tegema?
Буду писать
Ma hakkan kirjutama. (Me ei tea, kas ta kirjutab kirja valmis või jätab selle pooleli.)
|
Что сделал?
Mida sa oled teinud?
Написал
Ma olen kirjutanud.
|
- |
Что сделаю?
Mida ma hakkan tegema (lõpuni)?
Напишу
Ma hakkan kirjutama (lõpuni).
|
Vene keeles on kuus käänet. Neid näitavad lõpud, need osutavad, millist rolli mängib nimisõna lauses ja neil on vastavad 'kes', 'kellele' tüüpi küsilausevormid. Nimisõnad ja nimisõnasarnased sõnad on jaotatud käändkondadesse selle järgi, milliseid lõppe kasutatakse.
Vene keel on väga rikas. Vene keelt rääkides kasutatakse erinevaid keele variante. Näiteks ärikirjas või ametlikus dokumendis kasutatakse selliseid sõnu ja konstruktsioone, mida tõenäoliselt igapäevaelus ei pruugita (isegi väga tõsises vestluses mitte). Kindlasti tuleb õppida keelt hästi mõistma, et mitte vale valikut teha ja suuta valida sobilikud sõnad. Selles, millist keelt keegi kasutab, peegeldub tema kirjaoskus, eluviis ja sageli ka see, kuidas ta tahab, et teda nähakse ja tunnustatakse.
Venelastel on kolm nime, eesnimi, isanimi ning perekonnanimi.
eesnimi | isanimi | perekonnanimi |
---|---|---|
Иван Ivan |
Владимирович Vladimirovich |
Петров Petrov |
Анна Anna |
Ильинична Il'inichna |
Сидорова Sidorova |
Isanimi tuleneb isa eesnimest:
isa nimi | meessoost isanimi | naissoost isanimi |
---|---|---|
Иван Ivan |
Иванович Ivanovich |
Ивановна Ivanovna |
Владимир Vladimir |
Владимирович Vladimirovich |
Владимировна Vladimirovna |
Илья Il'ya |
Ильич Il'ich |
Ильинична Il'inichna |
Eesnime ja isanime (Иван Владимирович, Анна Ильиничена) kasutatakse vanemate (ka kõrgemal positsioonil olevate) inimeste tervitamisel ja ametlikes situatsioonides.
Perekonnanime pidi inimese poole pöörduda ei ole eriti tavapärane ja seda kasutatakse üldiselt väga ametlikes olukordades. Õpetajad pöörduvad koolis laste poole sageli perekonnanime pidi: «Сидоров, иди к доске!» (Sidorov, idi k doske! - "Sidorov, tule klassi ette!") Eriti, kui tegu on väänkaeltega: Сергеев, опять ты не сделал домашнее задание! (Sergejev, opjat' ty ne sdelal domašnee zadanie! - "Sergejev, sul on jälle kodused ülesanded tegemata!")
Peaaegu kõigil vene eesnimedel on deminutiivid:
Levinud on lapsi hellitusnimedega kutsuda: Сереженька [Serjoženka] (Сергей hellitusnimi, [Sergei]), Ирочка [Irotška] (Ирина hellitusnimi, [Irina]). Täisnimega hüütakse lapsi enamasti sel juhul, kui nad on teinud pahandust.
Väljaspool Venemaad ei ole isanimed populaarsed. Need venelased, kes ei ela oma kodumaal, lasevad ennast sageli eelistatult kutsuda hellitusnimega, näiteks [Dima] Дмитрий [Dimitri] asemel, Надя [Nadja] Надежда [Nadežda] asemel.
Vanal Venemaal kasutati kaht keelt: kirikuslaavi ja vanaidaslaavi keelt. Tähestik oli üks, kirillitsa. Huvitaval kombel ei märkinud tähed noil aegadel mitte ainult häälikuid, vaid ka numbreid (vaata kaarti allpool). Veelgi enam, kirjutati mitut moodi, sest reeglid varieerusid paiguti. Igal juhul võis 11. sajandil sama häälikut märkida mitu tähte, näiteks [u] - “у”, “Ѹ” (uk), “Ѫ” (suur jus). Hoolimata tähtede küllusest kasutati tähtede kohal mitmesuguseid sümboleid ja sõnu ei kirjutatud alati täielikult välja. Mõningatest muudatustest hoolimata ei muutunud vene keeles kirjutama õppimine palju lihtsamaks, kuni 1918. aastal viidi läbi ortograafiareform.
Kiri | Arv | Nimi | |
---|---|---|---|
А а | 1 | азъ (azŭ) | |
Б б | боукы (buky) | ||
В в | 2 | вѣдѣ (vědě) | |
Г г | 3 | глаголи (glagoli) | |
Д д | 4 | добро (dobro) | |
Є є | 5 | єсть (estĭ) | |
Ж ж | живѣтє (živěte) | ||
Ѕ ѕ / Ꙃ ꙃ | 6 | ѕѣло (dzělo) | |
З з / Ꙁ ꙁ | 7 | земля (zemlja) | |
И и | 8 | ижє (iže) | |
І і / Ї ї | 10 | и/ижеи (i/ižei) | |
К к | 20 | како (kako) | |
Л л | 30 | людиѥ (ljudije) | |
М м | 40 | мыслитє (myslite) | |
Н н | 50 | нашь (našĭ) | |
О о | 70 | онъ (onŭ) | |
П п | 80 | покои (pokoi) | |
Р р | 100 | рьци (rĭci) | |
С с | 200 | слово (slovo) | |
Т т | 300 | тврьдо (tvrdo) | |
Оу оу / Ꙋ ꙋ | (400) | оукъ (ukŭ) | |
Ф ф | 500 | фрьтъ (frtŭ) | |
Х х | 600 | хѣръ (xěrŭ) | |
Ѡ ѡ | 800 | отъ (otŭ) | |
Ц ц | 900 | ци (ci) | |
Ч ч | 90 | чрьвь (črvĭ) | |
Ш ш | ша (ša) | ||
Щ щ | шта (šta) | ||
Ъ ъ | ѥръ (jerŭ) | ||
Ꙑ ꙑ | ѥры (jery) | ||
Ь ь | ѥрь (jerĭ) | ||
Ѣ ѣ | ять (jatĭ) | ||
Ꙗ ꙗ | я (ja) | ||
Ѥ ѥ | ѥ (je:) | ||
Ю ю | ю (ju) | ||
Ѧ ѧ | (900) | ѧсъ (ęsŭ) | |
Ѩ ѩ | ѩсъ (jęsŭ) | ||
Ѫ ѫ | ѫсъ (ǫsŭ) | ||
Ѭ ѭ | ѭсъ (jǫsŭ) | ||
Ѯ ѯ | 60 | кси (ksi) | |
Ѱ ѱ | 700 | пси (psi) | |
Ѳ ѳ | 9 | фита (fita) | |
Ѵ ѵ | 400 | ижица (ižica) |
Tänapäeval koosneb vene keele tähestik 33 tähest (mõned neist näevad välja nagu kreeka tähed ja neid võib ära tunda selle järgi, et neid kasutatakse matemaatikas):
Vene keele tähestik koosneb 10 vokaalist, 21 konsonandist ja kahest märgist. Hääldus vastab rohkem kirjapildile kui inglise keeles. Üldiselt saab vene keele sõnadest aru, kui neid lihtsalt tähthaaval valjult lugeda.
Vokaale ei jaotata nende pikkuse järgi. On kuus vokaali: /i/, /ɛ/, /a/, /o/, /u/, /ɨ/.
Sõnarõhk vene keeles varieerub: водá [vodá] – вóды ['vodɨ], vesi. Rõhututest vokaalidest [o] ja [e] saavad vastavalt [a] ja [i], näiteks мóре ['morʲe] – м[a]ря [ma'rʲa], meri; лес [lʲes] – л[и]сá [lʲi'sa], mets. Seda nähtust nimetatakse reduktsiooniks. Vene keeles märgitakse rõhku üksnes sõnaraamatutes.
Vene keele konsonandid võivad olla nõrgad (palataliseeritud) ja tugevad (palataliseerimata) ning helilised (häälepaelad vibreerivad neid hääldades) ja helitud (häälepaelad ei vibreeri). Nõrk ja tugev konsonant märgitakse järgmiselt: tugevdusmärk (ъ) ja pehmendusmärk (ь). Nõrgal konsonandil on ka semantiline väärtus. Näited: мел [mel] (kriit) – мель [mel'] (madalikud) – nõrka м-i märgib talle järgnev täht е, pehmet л-i sõnas мель – pehmendusmärk (ь). Konsonandid moodustavad paare vastavalt sellele, kas nad on helilised/helitud või tugevad/nõrgad.
Hääldatud | Hääletu | |
---|---|---|
Paaris | Б В Г Д Ж З |
П Ф К Т Ш С |
Paaritu | Л, М, Н, Р, Й | Х, Ц, Ч, Щ |
Tugev | Pehme |
---|---|
Tähed “а”, “о”, “у”, “ы”, “ъ”, pehmendusmärgi puudumine sõna lõpus osutavad, et eelnev konsonant on TUGEV. | Tähed “и”, “е”, “ё”, “ю”, “я”, “ь” näitavad, et eelnev konsonant on NÕRK (palataliseeritud). |
Б - бык | Бʼ - бег |
В - волк | Вʼ - век |
Г - год | Гʼ - геолог |
Д - дом | Дʼ - дед |
З - зола | Зʼ - земля |
К - кукла | Кʼ - киоск |
Л - луна | Лʼ - люди |
М - мама | Мʼ - миска |
Н - нож | Нʼ - небо |
П - папа | Пʼ - пять |
Р - рот | Рʼ - река |
С - сон | Сʼ - сено |
Т - ток | Тʼ - тетя |
Ф - фантик | Фʼ - фея |
Х - хобот | Хʼ - хитрец |
Alati tugev | Alati pehme |
Ш, Ж, Ц | Ч, Щ, Й |