Sisu juurde

rumeenia

Limba română

Emakeelena kõnelejate arv

umbes 24 miljonit (Rumeenia ja Moldova)

Ametlik keel

Rumeenia, Moldova (Transnistria), EU

Vähemuskeel

Serbia, Ungari

Diasporaa

Itaalia, Hispaania, USA, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada, Austria, Prantsusmaa, Belgia, Portugal, Küpros, Austraalia, Iirimaa

Tähestik
Ladina / 31 tähte; kirillitsat kasutatakse siiani Transnistrias
Grammatilised käänded
2
Keelekood
ro, rum, ron
Keeletüpoloogia
flekteeriv , asesõnade väljajätmine , SVO
Keelkond
indoeuroopa, romaani
Murrete arv
Kolm peamist murderühma (aromuuni, megleno-rumeenia, istro-rumeenia)

Pikim sõna

pneumonoultramicroscopicsilicovolcanoconiosis
44 tähte

Imelik sõna või lause

sulam
Kaheksatäheline sõna ainult ühe konsonandiga

Sissejuhatus

Terminit "rumeenia keel" kasutatakse mõnikord üldisemas tähenduses, mis hõlmab nelja keelt või dialekti: dako-rumeenia, aromuuni, megleno-rumeenia ja istro-rumeenia. Need neli keelt, mis on vastastikku raskesti arusaadavad, on rumeenia keele variantide järeltulija, mida räägiti enne Slavoonia hõimude asumist Doonau jõest lõunasse nii jõe põhja- kui lõunakaldal. Need neli keelt on tuntud ka kui idaromaani keeled. Kui rumeenia keelt kasutatakse laiemas tähenduses, siis terminit dako-rumeenia keel korrektse rumeenia keele tähenduses.

Ajalugu

Rumeenia keel pärineb vulgaarladina keelest, mis võeti omaks Daakias meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Idaromaani keelte ajalugu alates 3. sajandist kuni rumeenia algkeele arenguni 10. sajandil, mil piirkond langes Bütsantsi impeeriumi mõju alla, pole teada.

Rumeenia keele kohta puuduvad keskajal dokumenteeritud andmed, esimesed säilinud kirjed on pärit 16. sajandi algusest.

Vanim rumeeniakeelne säininud dokument on kirillitsas Neacșu kiri (1521). Kuni 1860. aastani kasutati kõrvuti ladina kirjaga kirillitsat, siis kehtestati rumeenia keeles ametlikult ladina ortograafia.

suhe Moldovaga

Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (rajatud 1924) kuulutati valjuhäälselt, et moldaavia keel erineb rumeenia keelest. See hõlmas kirjapildis kirillitsa kasutamist. 1932. aastal hakati ametlikult kasutama ladina tähestikku ja standardse rumeenia keelega identset ortograafiat. Suundumus muutus vastupidiseks aastal 1938, mil ametlikuks tähestikuks kuulutati taas kirillitsa. See kestis edasi pärast 1940. aastat Moldaavia Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (mis hõlmas Bessaraabiat, endist Rumeenia ala, mis annekteeriti 1940) kuni 1989. aastani, mil ametlikuks kuulutati ladina tähestik (taas kord identne rumeenia tähestikuga). 1991 muudeti vabariigi nimi Republica Sovietică Socialistă Moldovenească (Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Republica Moldova (Moldova Vabariik). Sellepärast kasutatakse paljudes keeltes topeltnime Moldova/Moldaavia.

Separatistlik Transnistria regioon kasutab siiani kirillitsat ja nimetab oma keelt moldaavia keeleks.

Kirjasüsteem ja hääldus

  • a
  • ă
  • â
  • b
  • c
  • d
  • e
  • f
  • g
  • h
  • i
  • î
  • j
  • k
  • l
  • m
  • n
  • o
  • p
  • q
  • r
  • s
  • ș
  • t
  • ț
  • u
  • v
  • w
  • x
  • y
  • z
  • Ă ă – a diakriitilise kaarega, esindab häälikut /ə/
  • Â â – a tsirkumfleksiga, esindab häälikut /ɨ/
  • Î î – i tsirkumfleksiga, esindab häälikut /ɨ/
  • Ș ș – s komaga, häälik /ʃ/
  • Ț ț – t komaga, häälik /t͡s/

Tähte â kasutatakse eranditult sõna keskel; suurtähena leidub teda ainult suurtähelistes pealkirjades.

Tähed î ja â on foneetiliselt ja oma funktsioonilt identsed. Neid mõlemaid kasutatakse ajaloolistel põhjustel, see märgib keele ladina päritolu.

Moldaavia kirillitsa

A Б В Г Д Е Ж Ӂ З И Й К Л М Н О П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ш Ы Ь Э Ю Я

а б в г д е ж ӂ з и й к л м н о п р с т у ф х ц ч ш ы ь э ю я

Grammatika

Rumeenia keel on ainus romaani keel, kus määravad artiklid on enkliitilised, see tähendab, need liidetakse sõna lõppu (nagu skandinaavia keeltes, bulgaaria ja makedoonia keeles), mitte ette (prokliitilised). Nad on nagu teisteski romaani keeltes kujunenud ladina keele näitavatest asesõnadest.

Rumeenia keele nimisõnad jaotuvad kolme soo vahel, mees-, nais- ja kesksugu. Kesksoost nimisõnad käituvad nagu meessoost nimisõnad ainsuses ja naissoost nimisõnad mitmuses, mitte nagu kesksoost sõnad ladina keeles, mis nendest erinesid.

Nimisõnad, mis oma põhivormides (ainsus, nimetav, artikkel puudub) lõpevad konsonandiga või vokaali/poolvokaaliga -u, on enamasti mees- või kesksoost; kui nad lõpevad või -a, on nad enamasti naissoost.

Meessugu Naissugu Kesksugu
om
mees
bunică
vanaema
drum
maantee
bou
härg
carte
raamat
cadou
kingitus
copac
puu
cafea
kohv
exemplu
näide

Rumeenia keel on pärinud ladina keelest viis käänet: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv ja vokatiiv. Morfoloogiliselt on nimisõnade puhul nominatiiv ja akusatiiv identsed; samamoodi on ühesuguse vormiga genitiiv ja daativ (isikuliste asesõnade puhul need paarid siiski erinevad). Vokatiivi kasutus on tavaliselt piiratud inimestele või asjadele osutavate nimisõnade puhul, mille poole pöördutakse tavaliselt otseselt, ja tänapäevane tendents on kasutada selle asemel nominatiivi.

Määrava artikliga

Ainsus Mitmus
Nominatiiv
Akusatiiv
Meessugu
băiatul
poiss
băieții
Naissugu
mama
ema
mamele
Kesksugu
oul
muna
ouăle
Genitiiv
Daativ
Meessugu
băiatului băieților
Naissugu
mamei mamelor
Kesksugu
oului ouălor

Määrava artiklita

Ainsus Mitmus
Nominatiiv
Akusatiiv
Meessugu
băiat băieți
Naissugu
mamă mame
Kesksugu
ou ouă
Genitiiv
Daativ
Meessugu
băiat băieți
Naissugu
mame mame
Kesksugu
ou ouă
Ainsus Mitmus
Vokatiiv Meessugu
băiatule/băiete băieților
Naissugu
mamo mamelor
Kesksugu
oule ouălor

Murded

Rumeenia keele variante eristab peamiselt foneetiline erisus. Rumeenlased ise räägivad erinevustest kui aktsendist või kõnelaadist.

Rumeenia murded jaotatakse kahte peamisse rühma, lõuna- ja põhjamurded:

  • Lõunarühmas on ainult üks liige:
    • Valahhi murre
  • Põhjas on mitmeid murrakuid:
    • Moldaavia murre
    • Banati murre
    • peenelt jagunenud ja hajusad Transilvaania variandid

Keeleväänajad

  • Pipotele priponite în panoplia paralelipipedelor pompau pipăind pampoanele laptopurilor.
  • Mormolocii momiți mimetic comemoraseră ramificațiile milimetrice în magazin în dendometacinul lucidității memorialisticii înmărmurite numismatic.
  • Am o vâjâitoare care vâjâie ca un avion vâjâitor. Vâjâie tare vâjâitoarea, dar mai tare vâjâie avionul vâjâietor.
  • Când am zis c-am zis c-om zice, că tu zici c-am zis c-om zice, nici n-am zis c-am zis c-om zice, da tu zici c-am zis c-om zice.
  • Știu că știu că știu că-i știucă şi mai știu că știu că muşcă.

Temaatilised sõnad

Naljakad või veidrad vanasõnad ja idioomid

Tagasi üles